Valu vaikeste jala liigestega

On soovitatav, et vähemalt korra päevas ajad selja täiesti sirgeks nii, et seisad, selg, kannad ja kukal vastu seina. Ortopeedilisi jalatseid ei ole kindlasti vaja kanda igaks juhuks, küll aga on nii ortopeedilised jalatsid kui sisetallad põhjendatud näiteks ülekaalu, pöia-, kanna- või põlvevalude korral, jaladeformatsioonide — näiteks viltuse suure varba või väljaulatuva liigesenuki, aga ka näiteks lastel X-jalgsuse või väga painduvate liigeste korral. Tohter kinnitab, et minimaalselt invasiivsel protseduuril on võrreldes traditsioonilise avatud lõikusega mitu eelist. Seda kasutatakse umbes aasta jooksul iga päev, seejärel võib proovida dieeti ilma ravimiteta. Foto: Pixabay Igaks juhuks ei tohi ravimeid võtta Suukaudseid valuvaigisteid ei tohi kindlasti n-ö igaks juhuks tarvitada. Kui jala deformatsioon on juba tekkinud, ei saa seda muuta olematuks, kuid ortopeediliste jalatsite abil saab takistada deformatsiooni edasist arengut ning vältida piinavaid jalavaevusi.

Millal tasub pöörduda lastearsti poole? Miks päkad valutavad ja kust abi saab? Igat sammu tehes me ei mõtle, kuidas ja miks meie jalad just nii liiguvad. Ega ei peagi. Meil on oma ajupotentsiaaliga muudki teha. Aga kui mingi koht hakkab valutama ja tundub, et aina hullemaks läheb, üritame leida selle põhjust või vähemalt käituda nii, et see meid ei häiriks. Jalalaba probleemid tundub olevat tõusev trend. Võib-olla saad allolevast abi. Niisiis päkavalu ehk metatarsalgia.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Metatarsalgia on valu jalalaba eesosas. See on seisund, kus üks või mitu pöialuude otsa ja neid ümbritsevad pehmed koed muutuvad valulikuks. Põhjuseks on liigne koormus päkale ja koormuse valesti jagunemine jalalaba eesosale. Valu esineb tavaliselt esimese pöialuu ja suure varba liigese piirkonnas.

Üsna tihti on haaratud ka teine kuni neljas pöialuu. Vaevused annavad tunda kõndides, joostes või seistes.

  • Kaire Kenk Suure varba kõverdumine ehk jalanukk on turse või kühm suure varba liigese välisküljel.
  • Sorme liigese vigastus kaes
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  • Osteokondroos annab liigestesse
  • Vanemad inimesed on traumadele vastuvõtlikumad ning ülekoormusvigastused kipuvad neil kergemini tekkima.

Puhkeolekus annab valu tavaliselt järele. Võib esineda varvaste tundlikkuse alanemist ja turset päka piirkonnas. Paljajalu kõval pinnasel käimine tavaliselt lisab vaevusi.

valu vaikeste jala liigestega

Meie jalalaba koosneb 26 luust, mis on rühmitunud poolkupli kujuliselt, moodustades pikivõlvi suund varvastest kannani ja ristvõlvi suund siseküljelt välisküljeni. Kõndides või joostes igal sammul jalavõlvid tõusevad ja langevad, tekitades korduvat jalalaba eesmise osa koormust.

Normaalselt liikuva jalalaba puhul liigub koormus kannalt välimist külge pidi päkale. Äratõukefaasis langeb suurem osa koormusest suurele varbale ja teisele pöialuule. Jalapöia väikesed luud püsivad koos sidemete abil, kaasa aitavad veel labajala enda ja säärelt tulevad lihased ja kõõlused.

Koormuse toimel võivad lameneda nii pöia eesosas olev ristvõlv kui ka kogu pöida kandev pikivõlv. Astumise lõppfaasis tõmbuvad päkaluude vahelised lihased kokku, takistades päka ristisuunas laienemist. Kui need lihased ei saa korralikult toimida, siis ristvõlv lameneb ja tekib suurem kontakt maapinnaga.

Jätkuva ülemäärase koormuse puhul tekib liigesesidemetes põletik, mis põhjustab valu. Hiljem võivad sidemed välja venida, kahjustub ka liigesekapsel, suureneb liigese liikuvus ning lõpuks jalavõlvi kuppel lameneb. Mis seda põhjustavad? Inimene üritab teadlikult või instinktiivselt vältida valu või ebamugavustunnet ja selle tõttu muudab ta kõndimisel või jookmisel jala asendit. See omakorda lisab või muudab koormuse jagunemist jalalabas ja päkas.

Põhjuseid võib olla üks või mitu ja üsna tihi on need omavahel seotud. Põhjused: ülekoormus kõval pinnal jooksmine, liiga suured treeningkoormused ; ülekaal juba 5—10 kg ülekaalu võib oluliselt lisada koormust päkkadele ; varvaste vale asend hallux valgus, haamervarvas ; traumad luude, liigeste ja pehme koe vigastused ; jalgade vale asend kõndimisel ja jooksmisel hüppeliiges, põlv, puus ; valu vaikeste jala liigestega vanemas eas õheneb rasvavahekiht pöia tallapinnal ; pärilikkus ristvõlvi allavaje, lampjalgsus, kõrgekaareline jalg ; liigeste põletik kui pöid on liigse rõhu all, võib välja areneda pöia- või varbaliigeste põletik ; diabeet polüneuropaatia, jalalabaluude deformatsioon ; valed jalatsid liiga kitsad jalanõud, kontsakingad ; Mortoni neuroom närvivalu, mis esineb tavaliselt kolmandal-neljandal varbal ; muud vähem esinevad põhjused borrelioos, Fribergi tõbi jm.

Uuringud ja ravi Ravi tähtsaim lähtekoht on väja selgitada põhjus. Kõlab naiivselt, aga kui vaadata eespool toodud loetelu, ei pruugigi valu vaikeste jala liigestega nii lihtne olla. Valu põhjust teadmata on raske, kui poletiku eemaldamine liigeste salvi võimatu anda ka adekvaatset ravi. Vale ravi või valed soovitused valu vaikeste jala liigestega head tulemust ei anna või teevad halvemal juhul asja veel hullemaks.

Üsna paljud päkavalu põhjused võib välja selgitada patsienti küsitledes ja kuidas ravida jalgade ja kate liigeste valu kliinilise uurimisega. Juba see, kuidas patsient vastuvõtule kõnnib, võib mõnikord anda vihje selle kohta, miks ja kustkohast valutab. Millest alustada? Kõigepealt tasuks pöörduda oma perearsti või füsiaatri poole.

Perearst saab määrata röntgenipildid, vereanalüüsid ja teha esmase läbivaatluse. Vereanalüüsid aitavad välja selgitada erinevaid haiguseid, mis võivad metatarsalgiat põhjustada — näiteks diabeet, liigeste põletik, podagra või valu vaikeste jala liigestega borrellioos. Röntgenipiltidelt näeme luude asendeid üksteise suhtes, liigespindu, murde ja muid jalalaba deformatsioone.

Füsiaatrid mõõdavad jalgade asendit, rist- ja pikivõlve ning osa kliinikutes on võimalik teha ka taldade digitaalset uuringut. Kõndides fikseerib seade jalalabale langevat survet ja on näha, kas koormus jaotub jalalabale nii, nagu peab. Lisaks näeb kinga põhjadest, kas mingi koht on rohkem kulunud. Näiteks kanna sisekülje kulumine võib viidata sellele, et pikivõlv on madaldunud ja jalalaba käändub kõndides väljapoole.

Oma tööülesandeid võiks planeerida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki. Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma — parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda. Sobiva kõrgusega jalanõud. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid.

Füsioteraapia eesmärk on taastada jalalaba biomehaanikat selles ulatuses, kui see on võimalik. Selleks saab kasutada erinevaid tallatugesid, parandada sääre ja jalalaba lihaste toonust ning liigeste liikuvust.

Tallatugesid saab testida nii, et kui kõndides 5—10 sammu järel valu ei leevendu või tugevneb, siis on tugi vales kohas, vale kõrgusega või lihtsalt sobimatu. Lisaks saab valu vähendada ka õigete jalanõude kandmisega.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Kitsa ninaga ja kõrge kontsaga kingad on üldjuhul halvim valik. Probleem ei ole mitte paar korda kuus peole minnes kontsakingade kandmine, vaid igapäevaselt tööl või vabal ajal kõrgetel kontsadel kõndimine. Sportimisel jooksmine, pallimängud võiks mõelda koormuse vähendamisele, treeningpausile või spordiala vahetusele.

Näiteks ujumine või rattasõit jooksmise asemel.

valu vaikeste jala liigestega

Valuvaigistid ja kortisoonisüstid aitavad leevendada vaevusi, aga ei likvideeri tegelikke põhjusi. Kortisoonisüste võib kombineerida pikatoimelise lokaalanesteetikumiga. Selleks oleks vaja pöörduda ortopeedi poole. Metatarsalgia kirurgiline ravi on näidustatud sellisel juhul, kui eelmainitud konservatiivne ravi ei ole tulemusi andnud. Ka sellisel juhul ei saa kõiki vaevusi operatsiooniga leevendada.

Ortopeed võib aidata siis, kui on olemas selge põhjus, miks koormus jalalabale valesti langeb ja seda saab kirugiliselt korrigeerida. Olenevalt vaevustest tehakse erinevaid operatsioone, mis sisaldavad ühte või enamat komponenti alljärgnevatest.

Närvide vabastamine või neurinoomi äravõtmine.

SCP-261 Pan dimensional Vending Machine - object class safe - Food / drink scp

Kulunud või traumaatiliselt kahjustunud liigese jäigastamine. Põletikulise sidekoe eemaldamine.

valu vaikeste jala liigestega

Liigessidemete vabastamine ja kõõluste pikendamine, lühedamine või ümbertõstmine. Tegemist on päevakirurgiliste operatsoonidega. Kestvus 30 min kuni kaks tundi olenevalt vaevusest. Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat. Muude lõikuste puhul annab ortopeed konkreetsed soovitused olenevalt sellest, mida on tehtud.

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata füsioteraapiale. Ärge valu vaikeste jala liigestega oma ortopeedilt asja kohta küsida.

Jalanukkidest priiks ilma valu ja vaevata

Kontaktid leiate kodulehelt www. AS Orthopedica ArtroSportKliinik on ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi luud, lihased, liigesed vigastuste ja probleemide ennetusele, diagnostikale ja ravile.

  • Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
  • Salvi liigese venitamine
  • Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
  • Tommates valu lihaseid ja liigeseid
  •  - Женщина улыбнулась и протянула ему тонкую изящную руку.

Pakume oma patsientidele kõrgetasemelist ortopeedilist eriarstiabi, käekirurgiat, spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja füsioteraapiat. Kliinikul on esmaklassiline kompetents spordivigastuste diagnoosimisel ja ravimisel, meie käsutuses on 2 moodsa sisseseade ja varustusega operatsioonituba.

Kirurgilised lõikused ja haiglaravi viiakse läbi Fertilitase haiglas Viimsis. AS Orthopedica omab Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba päevakirurgiliseks ja statsionaarseks ortopeediliseks eriarstiabiks. AS Orthopedica on Eesti Haigekassa lepingupartner ortopeedilises päevakirurgias. AS Orthopedica ArtroSportKliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid — kõrgelt hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr.

Kaspar Rõivassepp kes on ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arstkäekirurgiale spetsialiseerunud dr. Kristo Kask ning dr. Villem Teder, ortopeed dr.

Triin Tammeleht, lasteortopeed dr.

valu vaikeste jala liigestega

Jana Kritt, Soomes erialase väljaõppe saanud ortopeedid dr. Raigo Norit ja dr. Tõnis Lont, ortopeed dr. Timo Rahnel, Eesti artroskoopilise kirurgia rajaja dr.

Kaidu Meitern ning Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr. Eldur Annus. Kõrgel tasemel spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja konsultatsioone viivad läbi spordiarstid dr.

Taivo Väärsi ühtlasi on ta ka Eesti korvpalli koondise arst ja dr. Katrin Raudsik. Sisuturundusartikkelnaistekas.