Valu lihaseid ja liigeste sormede turse.

Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Liigest moodustavate luude pind on normaalselt kaetud kõhrekihiga. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel.

Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel.

Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille tekkepõhjust täpselt ei teata. Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel.

Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.

Osteoartroos seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel.

Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes. Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul.

Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul. Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid.

Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed. Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine. Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam valu lihaseid ja liigeste sormede turse koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu lihaseid ja liigeste sormede turse, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga.

Alaägedat haigusvormi on raskem diagnoosida, sest vaevust seostatakse külmetamise, venituse või äralöömisega. Reumatoidartriit on üks paljudest autoimmuunhaigustest, mil organismi oma immuunsüsteem hakkab kahjustama kehaomaseid kudesid, liigese-membraani ja -kõhre, mistõttu tekibki liigesekahjustus.

Haiguse diagnoosimiseks küsitleb arst patsienti, uurides hommikuse liigesejäikuse kohta, seejärel hindab liigeste seisundit. Järgnevad vereproovid, millega tehakse põletiku aktiivsus kindlaks üldisemate testidega: uuritakse C-reaktiivse valgu sisaldust ja settereaktsiooni.

Reumatoidartriiti aitavad analüüsides tuvastada reumatoidfaktor ja tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi antikehad. Võib juhtuda, et analüüsid ja röntgenipildid liigestest on küll korras, kuid inimene põeb siiski reumatoid-artriiti, seetõttu ei tohi alahinnata haige hoolikat küsitlemist ja liigeste vahetut uurimist. Reumatoidartriidi ravi eesmärk on vähendada vaevusi, vältida või vähendada liigesekahjustuse süvenemist, parandada elukvaliteeti ja pikendada eluiga.

Reumatoidartriidi ravi peab tänapäevaste seisukohtade järgi olema võimalikult varajane ja agressiivne, üsna tugevate ravimitega. Sääraseid ravimeid kasutatakse ka näiteks vähi ravis. On soovitatav vähemalt kord päevas selg täiesti sirgeks ajada. Ka rindkereliigesed võivad jäigastuda, seetõttu on hea teha päeva jooksul süvahingamise harjutusi. Kui üldseisund on hea ning puuduvad põletik ja valu, ei ole tingimata vaja ravimeid tarvitada.

Kui aga põletik ägeneb, on vajalik hakata kasutama ravimeid, sest äge põletik jäigastab lülisammast ja kahjustab liigeseid. Noorte liigesepõletik ehk juveniilne artriit Iseloomustus Kui liigesepõletik algab nooremalt kui 16aastaselt, kestab vähemalt kuus nädalat ja põhjus on teadmata, nimetatakse haigust juveniilseks artriidiks.

See ei ole üksainus haigus, vaid mitu haigust, mille tunnuseks on liigesepõletik.

Levinumad luu- ja liigesehaigused

Uue liigituse järgi jagatakse noorte liigesepõletik seitsmeks alatüübiks. Juveniilse artriidi põhjust ei teata. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus ning pärilikud tegurid võivad suurendada haigestumise riski. Tundemärgid Noorte liigesepõletiku esimene tunnus on tavaliselt hommikune liigesejäikus. Jäikus võib olla kas ainult haigestunud liigestes või üle kogu keha.

Liigesevalust tingitud lonkamine, muul viisil haige liigese säästmine või uinumisraskused võivad olla ilmsed. Lapsed ei oska oma valu sõnadesse panna, see väljendub sageli hoopis pahurusena või haigete liigeste säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata.

valu lihaseid ja liigeste sormede turse

Ravi Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu. Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võib-olla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid.

Podagra Iseloomustus Podagra tekib, kui raskesti lahustuvat kusihapet koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Eestis on umbes podagrapõdejat, sagedam on haigus keskealiste meeste hulgas. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel: kõrgvererõhutõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoimena, ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle, joomisest, samuti üldise ainevahetushäire, suhkurtõve, vererasvade suure sisalduse ja kõrgvererõhutõve tõttu.

Teisene ehk sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Tundemärgid Umbes pooltel haigetest algab podagra suurvarba tüviliigesest, mis hakkab valutama ja paistetab üles, tavaliselt öösel.

valu lihaseid ja liigeste sormede turse

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.

  1. Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga.
  2. Mis on osteoartroos - Põhjused & Leevendamine | Voltaren
  3. Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus.
  4. Levinumad luu- ja liigesehaigused - Tarbija - Majandus
  5. Toimetas Einar Ellermaa Pexels.

Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas. On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik.

valu lihaseid ja liigeste sormede turse

Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor.

valu lihaseid ja liigeste sormede turse

Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti. Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.

RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda.

Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk.

Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata - Eesti Naine

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.

valu lihaseid ja liigeste sormede turse

Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.

Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt.

Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu. Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks.

D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas.

Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid.

Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata

On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus.

Ära liialt kõhnu.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «

Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi.