Vahendeid valu uhises parast murdumist

Kogu lapse arengulugu on keeruline, lisaks on 6-aastase lapse väljakutse suur — ta ei ole enam väike, aga ei ole veel ka suur, see võib tekitada segadust ja trotsi, vastuhakku vanematele, uute sõnade ja mõjujõu katsetamist. Hirmud, mida kirjeldate, on täiesti normaalsed arengulised hirmud ja on osa närvisüsteemi arengust. Ta näeb tummi mälestussambaid ja loodusmälestisi, mis kõnelevad millestki ammumöödunust ja on oma praegusel kujul koos nooremate esemete — mõne kõvera puuga, faasaniga põllul — muutunud osaks uuest maalist. Tema käitumise kirjeldus viitab sellele, et ta on rahutu ja tema aju on valmis pidevalt kujuteldavale ohule reageerima — keskendumisraskused, püsimatus, agressiivsus jmt. Tsensuurist turudiktaadini Rowohlt Berlini esiletõus langes kokku nende kirjastuste allakäiguga, kes linna idapoolel olid traditsiooniliselt Ida-Euroopa kirjandusega tegelnud. Kiirguse eest kaitsvate isikukaitsevahendite puhul ei ole enam vaja nõuda, et tootja esitatud kasutusjuhistes oleks märgitud transmissioonikõverad, kuna kaitsefaktori märkimine on kasutaja jaoks kasulikum ja piisav.

Ent toona varjus olnud maastikud on nüüd kohati tundmatuseni muutunud. Kiši sünge ennustus, et see osa Euroopast on igaveseks kadunud, läks täide sootuks teisel moel, kui Juhtus see, mida ta ei pidanud võimalikuks: raudne eesriie langes.

vahendeid valu uhises parast murdumist folk viise artriidi ja artroosi raviks

Täna on Ida-Euroopa kaart killustunum, seal on rohkem piire. Ikka veel ei usu me oma silmi: endised Balti vabariigid on Euroopa Liidu liikmed, niisamuti endine Jugoslaavia vabariik Sloveenia, külg külje kõrval Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaariaga. Ida- ja Lääne-Euroopast kõnelemine näib olevat poliitiline ana-kronism. Kui vaatame lähemalt kirjandust, siis ilmneb, et see eraldusjoon on vaid kohta vahetanud. Ja et eraldiseisvate kirjanduste esiletõusuga sotsialistliku maakaardi ühtlaselt hallilt pinnalt ilmuvad vahendeid valu uhises parast murdumist kaardil nähtavale vana Kesk-Euroopa kui kultuuriajaloolise fenomeni piirjooned.

Ja et Idas on veel ainult üks kirjanduskeskus: Venemaa.

Esita enda küsimus

Üks pöördejärgse aja väljakutseid seisneski selles, et saada tuttavaks mitte üksnes nende udust kerkinud maade poliitilise tegelikkusega, vaid ka ajaloo ja kultuuriga.

Nii reisimine, suhete loomine ja areng kui ka kultuurivahetus sõltusid ju teatavast fundamentaalsemat laadi üksteisemõistmisest, vahendamisest ja tõlkimisest.

Ühine Euroopa ajalugu, mis müüri langemise järel äkitselt teostatava ülesandena silme ees seisis, poleks võimalik ilma sustav jalgsi mäluta.

Kuidas siis veel kujuneb välja ühine kamp polve kapuuts, kui mitte mälutööga? Raamatud ja raamatukogud mängivad siin erilist rolli.

  • Küsi nõu – Tarkvanem
  • Kui liigend on olal haiget teinud
  • Ent toona varjus olnud maastikud on nüüd kohati tundmatuseni muutunud.
  • Kui udu hajus | Eurozine
  • Mure 6-aastase poisi muutunud käitumise pärast väikevenna sünni järel Tere!

Ent kuni See legendaarne Kafka-uurija, Praha kevade sümbol, kes juba mõni aeg hiljem pagulusest Prahasse naasis, ütles ühel diskussioonil Tšehhi Keskuses mõtlemapaneva lause: ajalugu tegev nüüdisromaan jõuab lähiaastatel meieni idapoolsest Kesk-Euroopast, kus inimesed on radikaalsemad ja seisavad möödapääsmatumalt kui meie silmitsi oma ajalooga. Keda võis Goldstücker tollal silmas pidada? Millistele raamatutele meie mõte täna läheb, kui meenutame tema lauset?

Milline on kirjanduse panus mäletamisse? Vahendeid valu uhises parast murdumist Lääne kirjastus annab tugeva avalöögi Idee sündis Mõne nädala pärast sai see teoks.

Support Eurozine

See tütarettevõtte oli esimene kirjastus, mis asutati otsese vastusena kommunismi kokkuvarisemisele Ida-Euroopas. Berliin, see Ida ja Lääne kohtumispunkt, oli parim paik, kus anda välja toimunud pöördega ja ajaloo jõulise naasmisega tegelevaid väljaandeid: nii päevakajalist teabekirjandust, mõõtuandvaid ajalookäsitlusi, dokumendikogumikke ja kaasaegsete mälestusi kui ka väikest hoolikalt koostatud ilukirjandusvalikut — Ida-Euroopa valikraamatukogu.

Toimetaja kohale värvati Ingrid Krüger, kes alates Otsustav löök anti kohe algul: esinduslepingute kaudu seoti Rowohlt Berliniga Imre Kertész ja Péter Nádas, 2 autorid, keda seni oli esindanud Ungari autoriõiguste kaitse agentuur Artisjus.

vahendeid valu uhises parast murdumist fusio artroosi ravi

Goldstückeri väide leidis kinnitust kõige võimsamal moel. Üksainus teos, Péter Nádasi ungari keeles juba See leheküljeline raamat, mille tõlkis Hildegard Grosche, ungari kirjanduse Grande Dame Saksamaal, 3 ilmus Rowohlt Berlini kirjastusel Napilt aastaga müüdi läbi üle 25 eksemplari. Ungari autori jutustamisoskus, tema täpne, süüviv realism kulgeb leheküljepikkuste, looklevate, tuhandeid üksikasju puudutavate, fantaasiast takka kihutatud ja kogemusest ohjatud lausetena, mis meenutavad nii Thomas Manni kui ka Hermann Brochi.

Ideoloogilised klišeed lagunevad neis lauseis laiali nagu orgaaniline ühend soolhappes. Adorno omistas arenenud ja peenekoelisele hiliskodanlikule subjektile? Romaani keerukas struktuur seob omavahel Markantsed sündmused Kas on pärast Prousti veel kusagil nähtud teise inimese meelelis-erootilisi tajusid ligilähedaseltki nii subtiilselt, nii õrna, hõõguva intensiivsusega kirjeldatuna? Siis ühel päeval tõusis ta üles ning hakkas kirjutama, ja tegi seda kümme aastat järjest.

Uudne oli tolles vahendeid valu uhises parast murdumist radikaalne katse näidata subjekti kõige intiimsemaid tundeelamusi paigana, kus mängitakse läbi ühiskondlikud repressioonid, ideoloogiline vägistamine. Vasakäärmuslaste juhtlause Ei, see ei ole Stephen Daedaluse hirm põrgu ees vahendeid valu uhises parast murdumist Dublinis ega Gustav von Aschenbachi erootiline piinlemine Veneetsias.

Isiksuse plaanipärane hävitamine, mis Ida-Euroopa Kirjeldada elu sotsialismi ajal enesevaatluse poeetilis-spekulatiivsete vahenditega, kaotamata hetkekski pidepunkti tõelisusega, ent jätmata unarusse ka unistuste dimensiooni — see kirjaniku fantaasia ja kriitilise intellekti saavutus pani paika uued mõõdupuud: kui selletaolisi raamatuid edaspidigi loota võis, siis ootasid ees uued ajad. Tsensuurist turudiktaadini Rowohlt Berlini esiletõus langes kokku nende kirjastuste allakäiguga, kes linna idapoolel olid traditsiooniliselt Ida-Euroopa kirjandusega tegelnud.

Sellal kui Saksa DV kirjastustes olid töötanud spetsialiseerunud toimetusosakonnad, kus süstemaatiliselt jälgiti ühe konkreetse maa kirjandust ja osati lugeda kõige tavatumaid Ida-Euroopa keeli, nagu gruusia või eesti keel, leidus Liitvabariigis vaid käputäis toimetajaid, kes valdasid vähemasti vene keeltki. Kui kirjandus Aserbaidžaanist kuni Ungarini oli varem olnud sedalaadi kirjastuste nagu Volk und Welt tegevusväli, siis uuel kirjastusmaastikul polnud enam vajadust arvukate asjatundlike retsensentide, toimetajate ja tõlkijate järele, mõni erand välja arvatud.

Endiste sotsialismimaade oluliste esindajate hääle kuuldavaks tegemine ei saanud enam olla ühegi kirjastuse eesmärk. See ei tasunud ära. Pöörde järel mingil teisel kujul jätkavate idasaksa kirjastuste jaoks oli küsimus pigem selles, kelle puhul neist autoreist võis loota, et nad löövad läbi konkurentsile orienteeritud vahendeid valu uhises parast murdumist.

Ilmusid Šalamovi, Platonovi, Bulgakovi teosed, mitmed neist esimest korda tsenseerimata kujul. Esile kerkisid kaasaegsed autorid, kel enne ei tohtinud olla publikut.

vahendeid valu uhises parast murdumist haigused nagu ravi

Alles äsja oli üks tundmatu, Milorad Pavi? Kuid autori päritolu ja tema küsitavate ajalooliste müstifikatsioonide poliitiliste implikatsioonide vastu ei tuntud peaaegu mitte mingit huvi. Kundera Prahas elav kaasmaalane Bohumil Hrabal, kirjastuse Suhrkamp autor, oli just elavaks klassikuks saamas. Tänu aastakümneid tõlkija ja vahendajana tegutsenud Karl Dedeciusele oli eriti rikkalikult esindatud poola kirjandus; ei puudunud peaaegu mitte ükski oluline Nii nagu tšehhide puhulgi, mängisid pagulaskirjanikud Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas suurt rolli kui innustajad ja teerajajad.

Juba Ammani kirjastus Zürichis tegi SDV-s domineeris vene ja nõukogude kirjandus tugevalt teiste idaeuroopa kirjanduste üle. Lääne-Saksamaal oli asi vaid pisut teisiti. Täiendust pakkus üksnes kirjastustes S. Fischer, Piper, Ullstein, Suhrkamp, Luchterhand ja Diogenes rikkalikult esindatud kaasaegse dissidentliku kirjanduse valik. Ent tänu ennekõike Luchterhandis, aga ka väiksemates vasakpoolselt meelestatud kirjastustes ilmunud SDV litsentsiga väljaannetele said Lääne lugejad kätte kogu spektri: sotsialistliku realismi romaanist kuni Moskva kontseptualistideni.

vahendeid valu uhises parast murdumist loualuu liigeste haigused

Alates perestroika algusest aastal oli lugejate huvi eelkõige vene kirjanduse vastu oluliselt tõusnud ja püsis kasvuteel kuni Fischeri või Rowohlt Berlini kirjastusel. Need olid suunatud tulevikku, vana kirjastuse Volk und Welt viimased programmid aga minevikku. Ent esialgu järgisid avastustele altid Lääne kirjastajad igati arusaadavat mõttekäiku: Ida-Euroopa maades pidi ju ometi leiduma mingeid senitundmatuid raamatuid, mis jäid varasemast Ida-Lääne koordinaadistikust väljapoole, tekste, mille autorid polnud ei dissidendid ega konformistid, kirjanikke, kes polnud ei emigrandid ega riigi hääletorud.

Tekste, mis poleks iial hakkama saanud takistusjooksuga läbi ametkondade ning mida võis nüüd kätte saada otse, mitte ringiga läbi autoriõiguste agentuuride ja kirjastuste asjameeste. Neist said asendamatud asjatundjad ja nad moodustasid väikese usaldusväärsete lugejate võrgustiku, mis pidi asendama tervet ekspertide staapi. Mõned neist olid aastakümneid hoidnud silma peal konkreetsete maade uudisteostel.

Neile oli tähtis, et külalised saaksid ettekujutuse sellest, kuidas nad elasid ja millised ülesanded nende ees seisid. Professionaalse erakirjastussektori kiire ülesehitamine Kesk-Euroopa idaosa ja Ida-Euroopa maades kuulub üleminekuaastate muljetavaldavamate peatükkide hulka.

Neist kontaktidest on nüüdseks välja kasvanud püsisuhted kirjastuste vahel, eelkõige kolleegidega Poolas, Tšehhis, Ungaris, Venemaal, Sloveenias ja Horvaatias. See ei olnud pelgalt lugu tundmatust minevikust, vaid ka meie endi silme all kujunevast olevikust. Kaks pöördeaja romaani avant la lettre ehk aeg plahvatab Tolles paigas pakkus Heinrich Bölli Sihtasutus peavarju poliitiliselt tagakiusatud kirjanikele, kuigi Topolit kiusasid tollal, peaaegu neli aastat pärast sametrevolutsiooni, vahendeid valu uhises parast murdumist tohutud argimured üleminekuaegses Prahas ning vajadus igapäevase leiva teenimiseks palavikuliselt artikleid ja reportaaže kirjutada.

Peaaegu kakskümmend aastat varem, Bölli suvemaja Krezau-Langenbroichis oli olnud nõukogude kirjaniku esimene vahejaam teel pagulusse Ameerikas. Seinu kaunistasid Böllist ja Solženitsõnist võetud kuulsad mustvalged fotod. Topolile meeldis Böll, kes Mõlemad olid näinud tanke sisse sõitmas.

Need olid pildid epohhist, mis jõudis lõpule sügisel Kuidas see lõpp aset leidis ja mis see oli, mis lõppes — sellest tahtiski Topol aru saada. Kesk-Euroopa pöördeaja romaan, postkommunismi epopöa oli olemas juba ajal, mil seda Saksamaal alles vahendeid valu uhises parast murdumist oli asutud.

Kui udu hajus

Arvatavasti ongi just kättevõidetud vabaduse vaimustunud nautimine ja selle kogemuse jõuline sõnastamine see, mis eristab teda tagasi haiget poleb ta eakaaslastest, kes hakkasid tõsisemalt kirjutama süsteemi vahetumise ajal.

Tema raamatu kangelane, Lääne-Ukraina kirjandustudeng Otto von F. Lõpuks pääseb ta napilt Kiievi rongile, samal ajal kui Moskva tema selja taga kloaaki vajub. Mõlemad autorid olid olnud kommunistliku süsteemi lagunemise tunnistajateks: Topol Tšehhoslovakkias, Andruhhovõtš Ukrainas.

Temale lõpeb kaheksakümne üheksas aasta Ukraina riikliku iseseisvumisega augustispärast luhtunud putši Gorbatšovi vastu.

Ja samal ajal, kui Topol kirjutades mõnuga vabadust naudib, kuulab Andruhhovõtš õhtuti Vabadusraadiost ärevaid teateid endisest impeeriumist ning väriseb oma uuestisündinud maa pärast. Ent tulevik jäi alles. Kas need kaks ohjeldamatut, luupainaja ja groteski vahel kõikuvat raamatut lubanuksid Eduard Goldstückeril osaltki täideläinuks tunnistada oma ennustuse, et ajalugu tegev nüüdisromaan tuleb Ida-Euroopast? Kas üks kaasaegne romaan üldse võiks millegi sellisega hakkama saada?

vahendeid valu uhises parast murdumist liigeste salomi ravi

Auschwitzi pikk vari Ida-Euroopa kohal Topoli romaan ilmus Saksakeelne tõlge järgnes nelja aasta pärast kirjastuses Volk und Welt. Raamatutel on oma aeg ja ajaloo kellad käivad erinevalt — liiatigi kui nad tiksuvad kahel veel hiljuti teineteisest lahutatud poolkeral.

Meedia tähelepanu raamatute vastu, mis tõusid Ida-Euroopas esile pärast Kirjandust Ida-Euroopa maadest võeti kui dokumentaalset aruannet.

Section 7

Muidugi huvitas lugejaid ka raamatute kirjapanemise viis, aga palju enam siiski nende aines. Tunti igatsust mingi uue Nabokovi või Márqueze järele, et sütitada Lääne lugeja fantaasiat.

Taheti mõista konflikte ja tragöödiaid, hingelisi ja vaimseid seisundeid, seda kõikjal valitsenud survet, mis oli inimesi nendes suletud ühiskondades rõhunud ja mis nüüd järele andis, ajalookoormat, millest alles nüüd, kui rahvad olid end parteidiktatuuride alt vabastanud, võis jutustada.