Maade ja juuste liigeste ravi

Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks. Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu.

Liikumisvõimele mõjuvad kõige enam need muutused lihasluukonnas, närvi- ja südamevereringe süsteemis ning nägemisvõimes.

Lähenemisel viiekümnendale eluaastale hakkavad lihaste jõud ja vastupidavus märgatavalt nõrgenema lihaskiudude omaduste halvenemise tõttu. Lihaste töövõime taastumine algtasemele pärast koormust aeglustub. Uurimused on näidanud, et jalgade jõud väheneb kiiremini kui käte oma. Luuaine mass väheneb, luud muutuvad sellest hapramaks ja nende murdumise haiget harja kuu suureneb.

Liigese liikumisel liigeseõõnes olev liigesevõie võimaldab kui määre liigesepindade vaba liuglemise teineteisel. Ta toidab ka liigesepindu katvat liigesekõhre. Vananemisel liigesevõide eritumine liigeseõõnde väheneb. Mõõdukas liikumine pidurdab lihaste nõrgenemist, luuaine vähenemist, soodustab liigesevõide eritumist liigeseõõnde ja liigesekõhre säilimist peamiselt verevarustuse parandamise kaudu.

Nii saab lihasluukonna töövõime langust aeglustada sellele sobiva koormuse andmisega kas teatud treeninguga või ka muu kehalise tegevusega. Lihasluukonna talitlust - liigutuste sooritamist ja asendite hoidmist - kooskõlastab närvisüsteem.

Närvisüsteemi talitlus vananemisel aeglustub, liigutuste kooskõlastamine ei ole enam nii kiire ja täpne kui nooremas eas. Komistatakse kergemini, kaotatakse tasakaal ja kukutakse. Ea kõrgenedes kipub nõrgenema ka nägemine, millel on väga suur tähtsus tasakaalu säilitamisel ja vabal liikumisel üldse.

Kahaneb ka südame- ja vereringesüsteemi võimekus. Ei maksa meelt heita: kõigi loetletud vananemisnähtude ilmumist saab küllaldase, otstarbeka, igapäevase liikumisega või, mis veel paremini, sihipärase treeninguga aeglustada, et pikeneks enesega toimetuleku aeg.

Ärgem unustagem, et see, mida inimene ootab ja loodab, tihti ka täitub. Kõige otsesemalt häirivad liikumisvõimet haigused, mis tabavad liigeseid ja luid. Järgnevalt kirjeldataksegi peamiselt neid ja antakse nõu, kuidas ennast aidata. Artroos on eaka inimese kõige sagedam liigesehaigus. Inimesed hakkavad artroosi haigestuma enamasti pärast Ea kõrgenedes haiguse levimus suureneb oluliselt - peaaegu kõigil üle 60 aasta vanustel inimestel esineb mingeid artroosinähte.

Õnneks ei ole need kõigil maade ja juuste liigeste ravi arenenud ega tekita häirivaid vaevusi. Artroosi tekkimise põhjused on sisemised liigesekõhre pärilik väiksem vastupidavus, luustiku kaasasündinud arenguhäiredaga ülekaalukalt välimised. Välimiste põhjuste all peetakse silmas nii elulaadist, s.

Soodsaim olukord artroosi arenemiseks on sisemiste ja välimiste põhjuste kokkulangemisel. Peamiselt liigeste ülekoormuse tagajärjel kulub liigesepindadelt neid kaitsev sile kõhrekiht ja liigesepilu liigestuvate luude otste järel jääb kitsamaks. Liigutamisel kaitsva katteta ebatasased valutundlike närvilõpmetega luuotsad liigesepinnad puutuvad kokku. Samal ajal venitatakse ka liigest ümbritsevat liigesekihnu, liigese lähedale luule kinnituvaid kõõluseid ja lihaseid ning inimene tunnebki valu.

Haigusnähud ja eneseabi. Artroos areneb tavaliselt aeglaselt aastate jooksul. Esimeseks haigusnähuks enamikul inimestel on koormusvalu, mis tekib liigese koormamisel töötegemise, käimise või seismisega. Haiguse hilisemas järgus lisandub valu ka rahuolekus, enamasti õhtul või õhtupoolsel ööl pärast päevatööd või väsitavamat liikumist.

Pikemaajalisel liikumata olekus muutuvad liigesed kangeks, mille tõttu uuesti liikuma hakkamine on selle stardikangestuse pärast valulik ja aeglane. Liigutamisel on liigestes kuulda raksumist ja raginat. Aegamööda liiges jämeneb ja moondub ning liigutuse ulatus selles väheneb. Osal juhtudel võib periooditi märgata ka liigese paistetamist. Artroos tabab kõige sagedamini sõrme- põlve- ja puusaliigeseid, ka lülisamba lülidevahelisi liigeseid kas ühe või mitme kaupa.

Sõrmedel haarab maade ja juuste liigeste ravi enamasti palju liigeseid korraga. Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad koduseid majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid.

Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad liigesepindadelt kõhrekihi.

Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud. Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks.

Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest. Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt.

Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid. Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid. Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.

Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine.

maade ja juuste liigeste ravi chanterellesi seente ravi liigeste haigustest

Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust.

Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o.

E-apteegi nõustamine

Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned. Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat. Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis.

Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu. Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist.

Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks.

Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale.

Minu kolesterooliarved neli aastat pärast keto dieedi alustamist - LDL on liiga kõrge! Mis nüüd?!

Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid. Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka selle olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise või, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega. Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista.

Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele. Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale.

Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga.

Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel maade ja juuste liigeste ravi paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi. Lülisambas tabab artroos kõige sagedamini kaela- ja nimmeosa. Kaela pikaajaliselt liigselt ettepoole painutatud või kõveras asendis hoidmine põhjustab muutusi kaelalülides ja -lihastes.

Sellest tekib kaelas pinge, kangus ja valu. Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale. Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, siis on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida.

Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis. Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak. See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem.

Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu keha, randmed sirged; · kõhulihased on kokku tõmmatud nii, et kõht ei ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.

Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis. Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o. Täpse töö tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, mitte üks jalg teise põlvele tõstetud.

Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased. Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning õlga ega kätt välja venitada. Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada. Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse.

Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina. Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina. Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi.

Ka inimene ise saab end üsna palju aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus. Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused. Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, ja selle valuvaigistava toime all edasi pingutada. Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist.

Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha. Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha pikk valu liigestes sirutusi, painutusi, ringe jm. Jalgrattasõit on sport, mis vähendab koormust jalaliigestele ja hoiab neid liikuvaina. Kui jalaliigesed on veel korras, aitab lülisammast vormis hoida kiire käimine hea rühi ja pingutatud lihastega.

Artroosihaigele on väga sobiv soojas vees ujumine - keharaskus liigestele puudub ja liigutused on sujuvad. Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Maade ja juuste liigeste ravi tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada. Alles siis tõusta ja alustada reie liigesevalu. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist.

Psoriaas on salakaval valeliigese poletik, mille kulgu ei ole võimalik ennustada, see on väga individuaalne. Vahel võib raske peopesade ja taldade haaratusega kulgev haigus viia invaliidistumiseni, lisaks võib see kahjustada ka küüsi ja liigeseid.

Psoriaasiga patsientidel esineb keskmisest sagedamini südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti, ülekaalulisust. Psoriaasi raskeid vorme ei esine väga sageli, kuid ka siis on ravi eesmärk säilitada inimese elukvaliteeti, töövõimet ja vältida tema invaliidistumist. On see edukalt ravitud juhtum? Agur on tubli ja töökas meespatsient, kes on rasket psoriaasi koos liigesekahjustusega põdenud u 20 aastat.

Ta on arstidelt järjekindlalt oma haigusele abi ja leevendust otsinud. Mitme aasta vältel kasutasime nahale lokaalseid ravimeid ning süsteemset immuunsupresseerivat ravi.

Et senised ravimeetodid ei võimaldanud haigust kontrolli alla saada, tuli maade ja juuste liigeste ravi lahendusi otsida. Bioloogilist ravi ei alustata kergekäeliselt ning ravi alustamise eelduseks on kindlate haigustunnuste esinemine. Määravaks sai sõrmeliigeste kahjustuse ulatus.

Bioloogilise ravi all ei mõtle me ravimtaimede kasutamist. Bioloogilised ravimid on biotehnoloogiliselt toodetud valgumolekulid, mis sisaldavad inimese immuunglobuliini või selle osa. Erinevus varasemast ravist seisneb selles, et neil ravimitel on täpselt määratletud sihtmärgid. Kui seda sihtmärki tabada, siis summutatakse immuunreaktsioon, haigustunnused ja pidurdatakse haiguse edasine areng.

Kas psoriaas oleks uus võimalus? Jah, reumatoloogid on juba väga suure töö ära teinud. Nende kogemuste pagas on suurem ja pikemaajalisem.

Patsient Agur ja Ida-Tallinna keskhaigla dermatoloog dr Pille Konno loodavad, et edaspidi saavad bioloogilist ravi kõik raskete psoriaasivormidega haiged. Kas tänapäevane meditsiin on siiski leidnud lahendusi? Psoriaas on kahjuks oma tekkemomendist alates krooniline nahahaigus, mida pole võimalik lõplikult välja ravida.

Sageli on meil patsiendid ühised, reumatoloog annab täpse hinnangu liigeste olukorrale ja dermatoloog hindab naha olukorda. Psoriaatilise artropaatia raskete vormide puhul on bioloogilist ravi Eestis kasutatud alates Lahendamata on aga väga rasked ning ainult nahahaaratusega kulgevad psoriaasivormid, mil muu lokaalne ja süsteemne ravi pole tulemust andnud.

Sellistel juhtudel oleks küll bioloogiline ravi uus võimalus. Mis oleks Eesti eri-alaspetsialistide võimalus sellele probleemile lahendusi leida? Need on uued ravimid. Samuti küsitletakse vanemaid perekonnas esinevate liigesehaiguste ja psoriaasi kohta. RAVI Noorte liigesepõletikku ravivad eriarstid. Ravi eesmärk on võimalikult palju vähendada lapse vaevusi ja parandada haiguse kulgu.

Mõnikord jõutakse hõlpsasti eesmärgile: nõrgatoimelised ravimid ja võibolla ka mõni liigesesüst ning soovitused koduseks raviks on küllaldased. Mida raskem on haigus, seda rohkem tuleb kasutada tugevatoimelisi ravimeid ja muid vahendeid. Kogemus on näidanud, et tõhusamate ravimite kasutamine suurendab alati lapse väljavaateid paranemisele.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Noorte liigesepõletiku tänapäevases ravis kasutatakse kõiki neid ravimeid, mis on kasutusel ka täiskasvanute reumatoidartriidi ravis. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi. Väga oluline ja suuri oskusi nõudev on ravida luustiku arenguhäireid nii, et jalad kasvaksid ühepikkuseks, põlved oleksid sirged, randmed ja labajalad õige kujuga.

Luude ja liigeste kasvu suunamiseks kasutatakse erilisi lahaseid, tugisidemeid või lõikusi. Ravi juurde kuuluvad ka alalõua ja hammaste kasvu suunamine ning korrapärane silmade uuring. Algusest peale on tähtsal kohal kutseline taastusravi, milles heal algkoolitusel on keskne osa. ENNUSTUS Varasematel aegadel oli noorte liigesepõletik julm haigus, mis sageli tõi kaasa raske vaegurluse, südamehaiguse või amüloidoosi ning lõppes enneaegse surmaga. Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi.

maade ja juuste liigeste ravi kasi kasi murdude harjad

Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks. Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla.

Maade ja juuste liigeste ravi sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv.

Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi. Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö artroosi ravi peaks liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus.

Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel.

Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu. Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks.

Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon.

Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist. Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks. Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel.

maade ja juuste liigeste ravi valu ola liigestes mis on

Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni. Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust. Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist.

Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi.

Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.

Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus maade ja juuste liigeste ravi nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast.

Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.

On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks.

Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed.

Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil. Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid aitab lihvides valu ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Neile lisanduvad veel liiklusõnnetustes lihasluukonna vigastusi saanud isikud, kelle arv arenenud maades pidevalt kasvab.

Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades.

Saada e-kiri

Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu.

  1. Valu liigestes ureaplasmoosiga
  2. Petrozavodski liigeste ravi
  3. Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese.
  4. Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
  5. Dr Pille Konno: bioloogiline ravi annab haigetele uue elukvaliteedi - Eesti Päevaleht
  6. Salvi lambaoli liigestele

Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür.

Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta.

Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla maade ja juuste liigeste ravi täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud.