Lihaste ja liigeste olad.

Nõu annab füsioterapeut Gerli Uustalu. Vildakselgsus Jalgade staatikahäired Jalgade staatikahäireteks on: x- ja o-jalad, kontsluu varus- ja valgusseis, jalgade erinev pikkus, hüpo- või hüpermobiilsed põlveliigesed, liigne väljapoolsus, funktsionaalselt mittetäisväärtuslik pöid. Kõrvalekalded lülisamba normaalsest staatikast.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral lihaste ja liigeste olad lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt.

Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja- painutaja- ja paarislihased kolab liigeste peavalu võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest.

Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia- sääre- reie- kõhu- ja tuharalihaste balansseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Seda võib saavutada teadliku ja kontrollitud tegevusega. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, surudes suurevarba lihaste ja liigeste olad vastu aluspinda, vabastades põlveliigesed pingest neid ette-taha loksutadeslihaste ja liigeste olad kergelt tuharalihaseid ja tõmmates kõhtu sisse, sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest tõstes üles ja lastes vabalt alla ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga — on saavutatud aktiivne rüht.

Õige kehaasendi korral on lihased minimaalset koormatud. Kahjuks ei suuda lihased kaua töötada staatilisel režiimil. Nad väsivad üsna kiiresti ega täida enam oma tugifunktsiooni.

lihaste ja liigeste olad arthroosi sormede ravi kodus

Keha kaotab stabiilsuse, lülisamba füsioloogilised kõverused süvenevad ja tekib lihasdüsbalanss osa lihaseid pingestuvad, osa lihaseid lõtvuvad. Lihasdüsbalansiga kaasneb lihaste üle- või alatoonus ja nende pikenemine või lühenemine ning ainevahetushäired ja liigeste ebaühtlane koormamine. Liigestele ja sidemetele langeb suurem koormus. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui kraadine nurk.

Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet.

Mida võiks ja saaks teha olukorra leevendamiseks? Nõu annab füsioterapeut Gerli Uustalu. Kaela piirkonnas asuvad lihased on ülekoormuse suhtes väga tundlikud. Kõige sagedasem kaelavalu põhjus ongi lihasepinge, mis võib olla tingitud sundasendist tööl: arvuti taga istudes on pea sageli kallutatud ette, mille tõttu on kaela tagumised lihased üle koormatud. Kui lihased on pidevas sundasendis, ei saa lõtvuda ega puhata, siis nende ainevahetus häirub ning nendes tekib hapniku- ja toitainevaegus.

Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed. Väsimist soodustab kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid jne.

Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel. Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut.

Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid triggervaludmis piiravad ka lihaste funktsioone.

Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral.

lihaste ja liigeste olad tosine valu liigeste hind

Aktiivse kehahoiakuga saab vähendada ülemääraseid lihaspingeid ning lihaseid ja liigeseid ülemääraselt koormavaid kehaasendeid. Erinevate tegevuste juures tuleks säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused. Vältida tuleks kummardamisi, painutusi, kehapöördeid, pea kallutamist ette üle 15 kraadi ja keha kallutamist üle lihaste ja liigeste olad kraadi. Võimalusel kasutada selga toestavaid võtteid: väljaasted, keha toetumine vastu tööpinda, vaba käe toetus.

Raskusi ei tohiks teisaldada tõsta, tõmmata, lükata, veeretada käte jõul. Käed on raskuse hoidmiseks või haaramiseks!

lihaste ja liigeste olad folk ravimite ravi

Teisaldamine peaks toimuma jalgade jõul. Tulemuseks on lihaste sirutajate-painutajate pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus.

  • Seitse nippi rahvameditsiinist, mis aitavad liigesevalu peletada 1
  • Pintsli liigeste valu pohjused
  • Abi ja leevendust, kui kael ja õlad on kanged | politseiriik.ee
  • Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks «Me elame küll sõrmedega juhitavas maailmas, kuid sellegipoolest peaks liigeste ümber kasvatama tugeva lihaskonna, et pidevast sundasendist tingitud hädad meid kahjustama ei hakkaks,» rõhutab Confido manuaalterapeut Toomas Proovel.

Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski.

Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on peamisteks lihas- ja liigeshaiguste tekkepõhjuseks. Ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. See tõstab ekstravasaalset perifeerset vastupanu liigeste metaboolsed haigused on üheks noorukiea hüpertensiooni põhjuseks.

Kasvatagem lihaseid, et sundasendid maha ei murraks

Sageli kujunevad rühihäiretest välja iseloomulikud haigused või vigastused. Üldjuhul arenevad tugi-liikumisaparaadi häired märkamatult. Kliinilised sümptomid avalduvad alles täiskasvanueas. Rühihäirete süvenemise ja fikseerumisega kaasnevateks probleemideks on kiire väsimine, valu, funktsiooni häired või liikumisvõimetus.

lihaste ja liigeste olad sclerosis liigeste ravi folk oiguskaitsevahendeid

Rühihäirete ja nende tekkepõhjuste tundmine annab võimaluse neist tulenevate probleemide ennetamiseks. Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid.

Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Omandatud rühihäirete lihaste ja liigeste olad võivad olla ebaõiged harjumused raskuste kandmine ainult ühes käes või ühel õlal, harjumus seista ühel jalal, lamaskleda toolil, istuda põlv üle teise jne ; passiivne rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne.

Rühihäired võivad tekkida haiguste rahhiit, lastehalvatus, astma tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn.

lihaste ja liigeste olad hoidke liigeseid kaja sormede

Pikenenud luud venitavad kõõluseid, sidemeid, liigeskapsleid eriti nimmepiirkonna fastsiat. See põhjustab nimme-niudelihase m. Fastsia venitus ja reie tagumiste lihaste jäikus soodustab nimmenõgususe süvenemist ning kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist.

Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid.

rühtjarühihäired - maieanne

Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus.

Kõrvalekalded lülisamba normaalsest staatikast. Neist rühihäiretest saab eristada nihkeid sagitaaltasandil ehk ette-taha suunalisi nihkeid ja frontaaltasandil ehk küljesuunalisi nihkeid. Lülisamba normaalse staatika korral on füsioloogiliste kõveruste kaela- ja nimmelordoos sügavus 2 — 4 cm. Nihked sagitaaltasandil väljenduvad lülisamba füsioloogiliste kõveruste suurenemises või vähenemises. Vastavalt füsioloogiliste kõveruste muutustele võib eristada järgmisi häireid: lameselgsus joonisel nr 2kühm- ehk vimmselgsus joonisel nr 3küürselgsus ehk küfootiline joonisel nr 5nõgusselgsus ehk lordootiline joonisel nr 4.

Normaalne kehahoiak joonisel nr 1. Lülisamba nihked sagitaaltasandil Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme-niudelihas on ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses.

lihaste ja liigeste olad liigese valu loikamine

See loob soodsa pinna nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude lumbalgia tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest tekkinud kahjustused. Vaagna ebaõigest kaldest või nõrkadest kõhulihastest võib tuleneda kalduvus kõhukinnisuse tekkeks. Nõgusselgsus võib põhjustada puusaliigese staatikahäire, mis võib põhjustada valusid reie- ja säärelihastes ning keskeas võivad tekkida puusaliigese probleemid.

Nõgusselgsus soodustab lülivaheketaste väljasopistumist diskiprolapsi ja kõhusonga teket.

Saada lugu

Küürselgsuse ehk küfootilise hoiakuga kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses.

Kaelapiirkonna staatikahäired, mis tekivad pea ebaõigest asendist, põhjustavad väsimust, nõrkust lihastes, valu ülajäsemetes, närvitüvede ülitundlikkust ja häireid aju verevarustuses, millega kaasnevad pearinglus ning —valud. Küfootilise kehahoiaku tõttu vähenevad rindkere mahtuvus ja liikuvus, mis raskendab kopsude ja südame normaalset talitlust. Lameselgsuseks nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus painduvus ja amortisatsioonivõime.

Vildakselgsuseks nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades.