Kui uks uhine on valus, Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik

Hirmude, üksinduse ja eraldatuse tunde teadvustamine ja tahtmine sellega tööd teha on suur samm edasi — ka parema suhte poole sama partneriga. Suhte lõpetamist sepistades või teist maha jättes valdavad teda ka rohkem süütunded, mis võivad väljenduda süüdistamises. Olen otsinud vastust küsimusele, et kes tulevad toime.

Mis aga saab siis, kui ta ühel hetkel tõesti poliitikast kaob? Kas leitaks uus ühine vaenlane või oleksidki inimesed ühtäkki õnnelikud ja rahul? Mina oleksin siis väga õnnelik.

kui uks uhine on valus

Ei pea ju alati olema kellegi vastu. See on justkui selline puberteetlik mentaliteet. Ja see on ka väga Venemaa-pärane suhtumine: alati peab olema mõni vaenlane, et tähelepanu oma pärisprobleemidelt kõrvale juhtida.

Ma leian, et niisugust vaenlase kuvandit pole vaja.

Tõnu Lehtsaar: aukartus valu ees | Arvamus | ERR

See, mis praegu toimub, on lihtsalt paratamatus. Presidendivalimiste ajal räägiti, et käimas on justkui teine ärkamine: rahvas on aktiivsem ja loomeinimesed ei ole üksnes oma liistude juures. Kas teie kui üks ühiskonnaelus kaasa rääkiv loomeinimene haistate mingit murrangut?

kui uks uhine on valus

Säärane olukord on küll. See on seesama lõhestatud Eesti. Meie Keskerakond on tekitanud niisuguse situatsiooni, kus räägitakse «vašidest» ja «našidest».

Varajane avastamine on oluline, et antibiootikumid ega põletikku ravida. Kui aga olete hiljaks jäänud võib vaja minna kirurgilist sekkumist.

Arvamus On inimesi, keda valu matab enda alla ja on neid, kes valuga toime tulevad. Olen otsinud vastust küsimusele, et kes tulevad toime. Tundub, et toimetulejatel on üks ühine joon — nad on ausad iseenda ees, kirjutab religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar. Olen psühholoog, kelle ülesanne on nõustajana aidata inimetel hinges selgust leida, leevendada valu, tuua rahu hinge ja suhetesse. Need on õilsad, ent sageli raskesti saavutatavad eesmärgid.

See tähendab, et abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Abikaasadel on õigus vallata ühisvara hulka kuuluvaid esemeid ühiselt.

Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ühisvarasse kuuluvad seega eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused, muuhulgas ka omandamisõigused. Vaatamata asjaoludele, kui armastate kedagi ja teie ühine aeg saab otsa, siis on teil loomulikult valus.

Armastatud inimese kaotusest tingitud valu on kui uks uhine on valus osa, meie teekonna osa, kuid kannatus ei pea ilmtingimata olema elu osa. Kuigi pärast armsa inimese kaotust on üsna loomulik vajuda jõuetusse, jääb tegelikult inimesele alles võime pärast lahkuminekut, lahutust või surma luua uus reaalsus.

Ütleme siinkohal selgelt välja: me ei palu teil pärast kaotust oma mõtlemist muuta, me ei palu teil kaotusvalu vältida, vaid sellest läbi minna. Me soovime, et teie mõtted jõuaksid sinnamaale, kus meenutate kallist inimest vaid armastusega, mitte kurbuse või kahetsusega. Isegi pärast kõige laastavamat lahkuminekut, kõige tigedamat lahutust ja kõige traagilisemat surma on taolist mõtteseisundit aja jooksul võimalik saavutada.

See ei tähenda valu eitamist ega selle eest põgenemist. Selle asemel võimaldate endal valu üle elada ja avate seejärel ukse uuele elule — elule, milles armas inimene on teile kallis ega seostu kurbusega.

Siit algabki meie tõeline töö. Käesolevas raamatus keskendume läbivalt peamiselt kolmele teemaderingile. Kuidas aidata teil oma tundeid tunda? Kui te seda raamatut loete, on teil tõenäoliselt parajasti raske. Ja seda valu ei soovi me teilt ära võtta. See praegune periood võib olla ülioluline aken mitte ainult selleks, et aidata leevendada kaotusvalu, vaid et saaksite tunda oma tundeid n-ö täiega, et alles seejärel hakata neist tunnetest ja valust lahti laskma.

Üks suurimaid probleeme võib tekkida juhul, kui üritate tundeid eemale lükata või ignoreerida.

Te hindate neid valedeks, liiga tühisteks või liiga ülepaisutatuteks. Võimalik, et kannate endas suurt hulka allasurutud emotsioone. Viha on üks neist, mis on just tavaliselt maha surutud. Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Navigeerimismenüü

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega ei õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast. Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on kui uks uhine on valus sisuArmstrong, Pitcher. Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest.

Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused. Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas. Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht. Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis. Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus.

Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla. Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine. Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise. Sellepärast ei tekitagi valuteade mulle sidumust koekahjustuse kohta. Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud. Niisugune Armstrongilt ja Pitcherilt pärinev valu asukoha käsitus on olnud väga mõjukas; arusaam, et valu asukoht on valuga representeeritud koekahjustuse intentsionaalne asukoht, paistab praegu olevat valdav.

Kui kogu vaimuvälise reaalsuse kaudset taju vahendab meelteandmete otsene taju ning meelteandmed on vaimuväliste objektidega teatud süstemaatilistes suhetes, mistõttu nad on kontingentselt neid representeerima hakanud, siis on täiesti võimalik ka valu meelteandmeid representeerivateks pidada, st otsene teadlikkus valu meeleandmetest võiks konstitueerida nende koekahjustuste kaudse taju, mis neid meelteandmeid tavaliselt süstemaatiliselt põhjustavad.

Kaudse realismi pooldajad pole seda teed läinud tõenäoliselt sellepärast, et terve mõistus ei toeta valu tajuteooriat. Nad saavad öelda, et me oleme otseselt ja vahetult teadlikud valust kui mentaalsest objektist või kvaliteedist, sõltumata sellest, kas valu representeerib või signaliseerib koekahjustust.

Valu mõiste käib nende järgi otseselt elamuse või elamuse sisemise otsese objekt kohta, ja see on terve mõistusega piisavalt kooskõlas. Pealegi tuleks tajuteooriat omaks võtes seletada, miks valul ja välistajul on erinev mõisteline fookus, kui mõlemad on tajulised.

Peaaegu kõik valu tajuteooriate pooldajad pooldavad otsest realismi.

Aga siis tekib küsimus, millist objekti, seisundit või sündmust valu puhul tajutakse. Kui see on koekahjustus, mida siis kujutavad endast elamused?

kui uks uhine on valus

Sellist elamuste analüüsi nimetatakse adverbialismikssest öeldakse, et punase objekti tajumise korral tajutakse punaselt. Juba lahkuminekuga seotud mõtted võivad äratada meis üles emast lahusoleku tunde pärast sünnitust.

Või elustada emotsioone oma ema-isa lahkuminekust. Ja see kõik võib olla nii valus kogemus kuskile sügavale maetud meie sees, et keeldume muutusest edasi mõtlemast. Sellised taustkogemused käivitavad hirmutunde, hüljatuse- või süütunde palju sügavamalt, kui me seda käsitleda oskame. Hirm ja paljud tugevad tunded kuuluvad tegelikult minevikku, mitte praegusesse hetke ega olemasolevasse suhtesse. Tavaliselt üks osapooltest võtab rohkem vastutust suhte arendamise või lõpetamise eest.

Suhte lõpetamist sepistades või teist maha jättes valdavad teda ka rohkem süütunded, mis võivad väljenduda süüdistamises.

Liikluskaamerad

Passiivsem pool tunneb end aga hüljatuna ja petetuna. Aktiivsem pool alustab kohanemisprotsessi juba enne suhte lõppemist. Hülgaja püüab sageli tänu oma süütundele hüljatavaga suhelda lahkelt ja sõbralikult, et leevendada enda süütunnet.

kui uks uhine on valus